Kehtna Põhikool on võimalusterohke kool.

10. juuni 2017

Saarnaki ekspeditsioonist



Angela, Dagmar ja Agnes olid õppeaasta jooksul õp Kadrile silma hakanud oma loodushuvi poolest ning said võimaluse osaleda õppeekspeditsioonil. Alustasime oma teekonda neljapäeval sõites Rohuküla sadamasse. Hiiumaal tegime paar peatust Kassaril - käisime Vaemla villavabrikus kus meile näidati villast lõnga tegemist, Orjaku linnuvaatlustornis, Käina poes, õp Kadri suvekodus ja tema naabrilt piima ostmas. Salinõmme sadamas ostsime kohalikult kalurilt paar kilo tuulehaugi. Kell 13.00 sõitsime paadimees Aarnega Saarnaki laiule. Päike paistis ja meri oli vaikne. 

Saarnaki RMK keskuses oli meie kasutuses kuus maja - elumaja (tüdrukute ööbimiseks), teadlaste maja (poiste ööbimispaik), kuur (küttepuude saamiseks), sahver-köök-saun ja 2 välikäimlat, üks  neist miljonivaatega merele. Lõunasöögiks sõime seljankat ja pannkooke. Siis oligi aeg esimesele avastusretkele suunduda. Ülesandeks oli saarega tutvuda tuues kaasa vähemalt 7 erinevat kivi. Riidekottide vajalikkusesse suhtuti alguses "milleks-neid-vaja-on", aga kui leiti üles meteoriidikivide paigad, saadi aru, et huvitavaid ja erinevaid kive on rohkem kui taskusse oleks mahtunud. Raamatute abil tegeleti tüüpide määramisega. Sedelitele kirjutati nimed ja aida räästa alla pinkidele tekkis omaette näitus. Õhtusöögiks sõime ahjukartuleid, praetud tuulehaugi ja salatit. Magustoiduks rabarberikissell juubeli saiaga. Pilvisus ja tuulisus aina suurenes  ja õhtusest ega öisest liblikapüügist ei tulnud midagi välja. Selle asemel sai käia hiies. võidelda sääskedega, käia saunas ja meres, istuda küünlavalgel köögis ning ajada juttu. Hilisõhtusnäkiks leib Saarnaki kalamöginaga ning magus praesai. Samuti sai tehtud teine potitäis rabarberikisseli. 

Öö möödus erinevalt. Kes tahtis läks magama, kes tahtis läks kell 5 hommikul hülgeid otsima, kes tahtis istus soojas köögis ja ajas hommikutundideni juttu. Vastavalt sellele ärkasime ka erineval ajal, aga kell 11 olid kõik hommikusöögil. Sõime putru, võileibu, pannkooke juustu, singi ning moosiga. Ilm oli pilvitu ning liblikavõrkudega püük võis alata. Liblikavõrgud õlal mööda aasa silkavaid õpilasi oli näha igasse ilmakaarde vaadates. Uniselt alanud püük muutus üha entusiastlikumaks ning enamikel meist jätkus ka püsivust liblikate ja muude putukate määramiseks ning sirutamiseks. Nii möödaminnes täitus õp Reelika ekspeditsioonipäevik meie ühiste tähelepanekute ja tarkuseteradega. Ja inspiratsioonist juba puudu ei tulnud! Siis oli viimane aeg teha natuke ka kasulikku tööd ning me vedasime kaugemalt rannaäärest riidast puud kuuri. Tüdrukud aitasid riita laduda ning poisid vedasid käruga kohale. Töö sai ruttu tehtud. Sellele järgnevalt oli ainuvõimalik otsus ujuma minna. Samal ajal sai valmis lõunasöök: kartulipuder, praetud suvikõrvits, salat, pannišašlõkk, külm koorekaste. Rabarberikisseli ikka ka, sest rabarbereid olid õpilased  kaasa võtnud vähemalt 50  liitri kisseli jagu. Asjade pakkimise juurde käis ka majade korda tegemine:  nõude pesemine, põranda pühkimine, tuha väljaviimine jms. Ikka selleks, et järgmisele matka- või teadlaste seltskonnale hooned heaperemehelikus seisukorras kasutada jätta. Taaskord tuli kõik asjad mere äärde tassida ja siis paati tõsta. Tagasisõit kulges taas kenasti. Natuke paat õõtsus, aga see andis meie ühisele seiklusele veelgi lisaväärtust juurde. Pärast Leigeri pealt mahasõitu tegime peatuse Ungru mõisavaremete juures. Õp Kadri väljendas lootust, et uuel õppeaastal võiksid sarnased ekspeditsioonid toimuda sagedamani ning olla osaks loodusringist. Tegime ühise pildi. Kehtnasse jõudsime väsinuna, aga küllap rahuliku südamega. Saarnaki oli, on ja jääb väga eriliseks kohaks Eestimaal! 

Lisaks 7. klassi õpilastele osales Markus 6. klassist, Eneli, Jaanus, Tanel ja Kaspar 8. klassist ning Ino RÜG 7. klassist, õp Kadri - meie ekspeditsioonijuht ja autojuht, õp Reelika - kroonik, trimmerdaja ja autojuht, õp Laura - köögiabiline, fotograaf, õp Evelyn - autojuht, söögitegija, nõudepesija



5. juuni 2017

2016/17 õppeaasta lõpetamine

Täna said kõik õpilased tunnistused. Üks õpilane lõpetas 7. klassi kiituskirjaga (kõik aastahinded "5"-d), 7 õpilast hea õppeedukuse ja käitumisega (aastahinded "4 ja 5-d"), 3 õpilast jäid täiendavale õppetööle.

Klassijuhataja palus tagasisidet oma tööle. Osa õpilasi jättis mõned küsimused vahele, aga vaatamata sellele tulid välja tugevused ja nõrkused. Aitäh kõigile, kes seda ülesannet tõsiselt võtsid!

Rain jagas meile sünnipäevatrühvleid. Korralik suvesünnipäevalaste õnnitlemine lükkus siiski septembrikuusse.

Hüvasti 7. klass ja tere tulemast 8. klass!

Ilusat ja ohutut suvepuhkust! Olge tegusad, rõõmsad ja leidlikud oma vaba aega ära kasutama parimal viisil!

õp Evelyn

PS! Õpilased, kel meeldib looduses matkata, vaadake blogi juulikuu keskpaigas.

Kuidas tähistada kooli 175. aastapäeva ja Eesti 100?

Elizabeth T.: "Hommikul saime teada kes kellega ühes grupis on. Saalis rääkis huvijuht Kersti tööst, mida peame tegema hakkama. Meil oli suhteliselt hea meeskonnatöö, kuigi algul ei julgenud keegi oma mõtteid avaldada. Me jaotasime ära ülesanded ning lõpuks said kõigi mõtted mustandile. Koos kaunistasime ära plakati ja valisime viis inimest kes tööd ette kannavad. Kui töö oli valmis,  koristasime kõik koos ilusti klassi ära. Mina olen oma meeskonnaga vägagi rahul - kõik panustasid ja kedagi ei pidanud väga korrale kutsuma."

Martti: "Tänane päev ei olnud midagi erilist. Tegime mingit rühmatööd, kus arutasime kuidas tähistada kooli 175. sünnipäeva ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Mina midagi erilist ei teinud, vaatasin niisama ja kirjutasin natuke. Pärast esitlesime seda plakatit saalis teiste ees."

Angela: "Kõik 1.-8.klassi õpilased jagati gruppidesse ja kõik grupid pidid mõtlema järgmisel aastal toimuvatele juubelitele. Pidime mõtlema mida võiks korraldada nende ürituste puhul. Erinevate grupide peale tuli kokku palju häid ideid ja loodame, et enamused neist ka toimuvad. Tegime plakatid tähistamise kohta ja need andsime hiljem huvijuht Kerstile. Järgmisel aastal saab ta  plakatite abil üritusi korraldada ja saame ilusti tähistada kooli 175. juubelit ja Eesti vabariigi 100. juubelit."

Rasmus: "Täna saime mingi ülessande mille pidime grupiga ära tegema, et järgmise aasta Eesti vabariigi sünnipäev ja järgmine kooli sünnipäev planeerida. Mina pakusin seal mõned ideed välja, mis ka kirja pandi. Pärast esitlesime saalis teistele."

Tarmo: "Oli igav, kõik tegid ise enda asju ja panid enda mõtteid. Iseenesest oli koolipäev normaalne, aga lihtsalt igav. Tunnis me ainult mõtlesime. mida teha plakatile, aga paljud ei saanud enda ideid öelda. Joonistasime plakati ja siis saime valmis. Artjomi kiusati ja kaks poisi olid üksinda, ja mitte keegi ei märganud."







4. juuni 2017

5. juuni tund

Harjutame korrektse e-kirja saatmist. 

* Tunniteema tuleb saata  tahvlil olevale e-maili aadressile.
* Märgi sobiv teema.
* Tervita (N: Tere õp. Evelyn)
* Kirjuta sissejuhatus
* Kirjuta tekst vaadates allolevaid punkte.  Kui soovid, et  teatud lõigud või laused ei läheks blogisse, kirjuta see osa sulgudesse.  PS! Su kiri peaks välja nägema kirjandina kus on korralikud laused.
* Lõpeta kiri sobivalt ( Tervitades, Parimat soovides, Lugupidamisega vms)
* Lisa oma nimi
* Loe kiri veelkord läbi. Jälgi, et õigekiri oleks korrektne. Iga kirjavahemärgi järel peab olema tühik. Pööra tähelepanu suurele tähele.
* Saada kiri ära.

Kihnu-ekskursioonist osavõtjad

1) Kirjelda ekskursiooniks valmistumist (asjade pakkimine, mis kell ärkama pidid, kuidas Munalaiu sadamasse said jne.)
2) Kirjelda meie laagripaika. Mida seal teha sai?
3) Kuidas veetsid vaba aega laagripaigas? Kas sul oli lõbus või igav?
4) Mis kohti külastasime? Mis sulle neist meelde jäi?
5) Mida on sul öelda reisiseltskonnale?
6) Milline on Kihnu saar ja sealne loodus?
7) Kas see reis õpetas sulle midagi või kogesid midagi uut?
8) Juhul kui tegid fotosid, siis kirjelda enda arvates kõige lahedamat fotot.
9) Kuidas taastusid reisist nädalavahetusel? Kas olid väsinud?
10) Kokkuvõttes mis meeldis ja mis oleks võinud olla teisiti?

Mitteosalenud õpilased

1) Kas klassi lõpus peaks ja võiks olla klassil ühine ekskursioon, väljasõit kuhugi või ühine ettevõtmine? Miks on see oluline või miks mitte?
2) Kavanda enda arvates lahe idee koos klassiga ettevõtmiseks maikuu lõpus. Vajadusel otsi infot internetist. Kuhu sina tahaksid minna või mida teha? Kui kauaks? Mis see maksma läheb?

Veelkord tagasivaade Sauvo-reisile

3. juuni 2017

Kihnu



Tuuli: "Pakkisin oma asjad päev enne reisi. Tahtsin saada võimalikult varakult asjad valmis, kuid pakkimine venis kella poole üheteistkümmneni. Suurema osa minu asjatest oli toit või riided. Arvasin, et suudan kõik oma snäkid saare peal ära süüa, aga natukene jäi ikka alles. Pidime olema kooli ees kell 6:20 ja kell 6:30 hakkasime kooli eest sõitma. Sõit Munalaiu sadamasse oli pikk. Mina sõitsin oma isa autos ja minuga olid veel Agnes, Elizabeth Valgma ning Romet. Me rääkisime sõidu ajal möödunud nädalast.

Kui sadamasse jõudsime hakkas närv juba sisse lööma, sest ma natukene kardan meresõitu. Meie praam väljus sadamast 8:30  ning sõit kestis 1 tund ja 5 minutit. Saarele sõites õnneks praam väga ei kõikunud. Praami peal mina ja Angela käisime mitu korda ka väljas. Tuul oli külm, aga meri rahustav.

Kihnule jõudes olin ma üllatunud, et saime sõita autokastis. Seal oli väga lõbus sõita. Meie telkimisplats oli päris mere lähedal. Enne telkide maha panemist tegi omanik meile tuuri ja näitas kus mis asub. Kui platsile oli ring peale tehtud, hakkasime telke püsti panema. Väga raske see ülesanne ei olnud. Esimesel päeval oli meil ainult vaba aeg ja mina olin selle üle õnnelik. Teisel päeval läksime me jalgsi matkale. Kõndisime maha 16 kilomeetrit, aga mina ei olnud väsinud peale matka. Ülejäänud päeva oli meil jälle vaba.

Kolmas päev oli viimane päev. Hommikul me sõime ja siis läksime Kihnu muuseumi. Muuseum minu jaoks väga huvitav ei olnud. Käisin terve hoone umbes 10 minutiga läbi. Kui tulime muuseumist tagasi oli meil vaba aeg. Vahepeal sõime suitsutatud tuulehaugi, kalasuppi, kihnu leiba ja kringlit. Paari tunni pärast hakkasime asju kokku pakkima. Mina olin enda asjad juba hommikul kokku pannud. Aitasin Agnesel ja Dagmaril telgid kokku panna ning sauna juurde vedada. Pidime oma autot ootama 20 minutit ja siis sõitsime sadamasse. Kui praami peale läksime, sain kohe aru, et tagasisõit tuleb raskem. Sõites kõikus praam nii palju, et mul hakkas paha olla, kuid elasin üle. Autoga koju sõites ma magasin.


Minule väga meeldis Kihnu. Loodus on seal väga puhas ja ilus. Olen natukene kurb, et ma unustasin pilte teha. Mulle eriti meeldis see, et meile anti hästi palju vaba aega. Toit oli imemaitsev ja kodune. Loodan, et ka järgmised ekskursioonid tulevad sama lõbusad.

Agnes: "Asjad pakkisin päev enne Kihnu minemist ja järgmise päeva hommikul ka natuke. Ärkasin hommikul kell 5:30. Munalaiu sadamasse sain Tuuliga. Meie laagripaik oli mere ääres. Seal oli väga tuuline ja jahe. Laagri paigas oli saun, WCd, võrkkiiged, köök, lõkkeplats ja kämpingud. Vabal ajal käisin rannas jalutamas, tegime videosid  ja olime niisama telgis. Minul oli väga lõbus, igav mul ei olnud. Me käisime muuseumis, tuletornis, Kihnu poes ja niisama jalutamas. Kõige rohkem jäi meelde tuletornis käik. Tuletornis läks uks meil lukku ja me ei saanud ära sealt. Ülevalt vaade oli väga ilus. Reisi seltskond oli väga tore, mulle meeldis. Kihnu loodus oli ilus. Mina ja Angela märkasime seda, et osad puud olid istutatud ritta see nägi välja nagu mingi pikk koridor, kui me oleks sinna läinud, siis me ei oleks ära eksinud. See reis oli väga lahe ma oleksin võinud kaasa võtta rohkem riideid, muidu oli kõik äge. Koju saime reede õhtul. Mina jõudsin koju kell 22:15. Laupäeval ja pühapäeval ma ravisin ennast, sest viimasel ööl oli väga külm ja mul läks hääl ära ja tuli köha. Mulle meeldis  väga tuulehaug ja kihnu leib. Terve reis oli väga põnev."

Mari: "Me käisime klassiga Kihnu saarel matkamas. Ma alustasin asjade pakkimist juba esmaspäeval kuigi läksime alles kolmapäeval. Ma vaatasin veel teisipäeva õhtul asjad üle, et kõik olemas oleks. Kolmapäeval hommikul pidin juba kl 5.00 ärkama, et jõuaksin süüa ja muid asju teha. Hommikul kl 6.30 saime me kõik kooli ees kokku, et koos sadamasse sõita. Mina sain sinna koos Angela isaga. Sinna sõit võttis aega tund ja 30 minutit. Kui me kohale jõudsime, siis saime natuke praamis oodata enne kui väljusime. Praami sõit kestis tund aega.

Kohale jõudes saime sõita kastiautoga Linaküla rannakämpingusse, kus ööbisime. Meie laagrikoht oli suhteliselt ranna ääres kus oli tuuline. Meil oli suur ala kus saime ööbida ja lõket teha. Esimesel õhtul saime käia saunas ja peale seda grillida. Pärast sauna tegime telkide juures lõket. Me grillisime vorste väiksel grillil, aga tegime ka lõket, et sooja saaks ja lõbus oleks. Me platsil oli veel võimalik mängida võrkpalli. Mina, Agnes ja Maret kasutasime seda võimalust. Saime ka käia mere ääres kividel turnimas ja vett katsumas. Vabal ajal saime käia mere ääres ja lihtsalt ümbrusega tutvuda. Veel tegi Maret mulle patse päris mitu korda. Vaba aega oleks võinud natuke rohkem olla.

Kihnus olles käisime tuletornis, muuseumis, matkamas ja õigeusu kirikus, mis on Kihnu ainuke kirik. Mulle meeldis kõige rohkem muuseumis ja tuletornis. Muuseumis sain ma palju huvitavaid asju teada Kihnu inimeste ja üldse selle saare kohta. Tuletorni minnes jäime me sinna kinni kuna uks läks kinni ja me ei saanud seda lahti. Aga õnneks tulid teised ülesse ja saime välja."

Laura-Liisa: "Õhtu enne Kihnut pakkisin oma asjad kokku ja hommikul kell 6.30 oli kooli eest start. Sõitsime sadamasse, sealt edasi läksime praamile ja Kihnu jõudsime 9.35. Edasi sõitsime autokastis kämpingusse. Meie laagri plats oli mere lähedal ja seal oli väga tuuline ja käbine. Enamus oma vabast ajast ma magasin, sest olin eelmisest ööst väga väsinud, aga sai ka palju nalja ja seltskond oli hea. Järgmisel päeval läksime väiksele matkale ja käisime kirikus, tuletornis ja muuseumis. Kõige rohkem meeldis mulle saunas kämine ja vabaaeg, midagi halba reisist meelde ei jäänud."

Maret: "Asjad pakkisin ära juba kaks päeva ennem Kihnu reisi. Ma sain minna õhtul ennem Kihnut piisavalt vara magama, kuna asjad olid pakitud. Ma pidin hommikul ärkama kell 5.15 kuna teadsin, et ei pruugi kohe üles ärgata. Kooli juurde jõudsin umbes kell 6.28 seega oli natuke veel aega. Kehtnast Munalaiu sadamasse sain Angela isaga. Munalaiust läks praam kell 8.30 kuid olime natuke varem juba kohal ja Kihnu sadamasse sõitsime tund ja pool. Minu jaoks olid mõlemad sadamad juba tuttav kuna olen varem Kihnus käinud.

Meie laagri paika läksime kastiautoga, kuna see asus veidi kaugemal ja kõigil olid rasked kotid ja asjad kaasas. Meie laagri paigaks oli Linaküla rannakämping. Laagripaigas oli väga palju ruumi kuhu telgid panna sai, seega saime ise vabalt valida kuhu minna. Ma olin Mariga ühes telgis ning meie telk asus teistest natuke eemal. Mulle väga sobis see koht kuna meil oli vahepeal hea vaikne ja miski ega keegi ei seganud. Esimene õhtu oli hästi, hästi natukene külm, kuid hommikul oli vägagi umbne ja palav. Teine õhtu oli külmem kui eelmine, öösel ma lausa ärkasin sellepärast kella kolme paiku ülesse kuna mul hakkas külm. Hommikul oli, aga jälle palav. Ennem teist ööd tulid veel meie telkide vahele veel ühed telgid. 

Vabal ajal istusin telgis, lugesin raamatut, istusin niisama, tegin ristsõna, kuulasin muusikat või istusin natuke telefonis. Paar korda käisin ka rannas jalutamas.

Me käisime tuletornis,õigeusu kirikus, ühes teises nurga poes, mis oli poole parem kui meie ligidal olev pood ja järgmine päev käisime muuseumis, mis oli minu arust hoopis teistsugune kui siis kui mina seal käisin.

Minu arust oli seltskond hea ja tore. Midagi eriti uut ma ei näinud kuna olin juba varem läinud kuid uue kogemuse sain küll. Ma tegin fotosid küll ja minu kõige lemmikumad olid kaks pilti. Ühe pildi tegin päikse poole kui päike loojus ja teise tegin tuletornis kus oli näha täpselt saare tippu.

Reisist ma pidin taastuma kähku ja ei tohtinud väsinud olla kuna järgmine päev oli lasteaias mu venna lõpetamine kus ma kindlasti minna tahtsin. Minu arust oli reis väga vahva ja kui vaja läheksin kas või veel kolmandat kordagi Kihnu."


Rain: "Ma pidin ärkama kell pool kuus, et jõuda kooli ette. Siis sõitsime üle tunni sadamasse ning tund veel, et jõuda saarele. Kui me jõudsime laagrisse, me poisid valisime telgi kohaks kallaku. Me veetsime põhiliselt telkides aega. Mul oli päris lõbus. Kui me olime saare peal, siis külastasime Kihnu majakat, kirikut ja muusemi. Ma annetasin kirikule natuke raha ka. Ma ütleksin meie reisigrupi kohta, et me kõik tegime tublisti tööd. Kihnu tundus täpselt sama nagu minu küla Kalbu: mets igalpool, paarsada inimest ainult elavad ja peaaegu kõik on vanad inimesed. Ma õppisin sellest reisist seda, et peab panema vihmakatte telgi peale korralikult. Kui me tulime tagasi reisilt, siis mu ema ütles, et peab  järgmine kord võtma kaasa päikesekreemi, kuna mu nahk oli päikese käes põletada saanud. Ma olin ka väga väsinud reisil kõndimast. Kokkuvõttes oli reis huvitav, aga ka väsitav. Minu arust oleks parem olnud ilma telkideta."

Elizabeth V.: "Õhtu enne Kihnut, ehk teisipäeva õhtul, pakkisin asjad ja kontrollisin mitu korda üle kas kõik vajalik sai kaasa. Hommikul pidin ärkama kell 6 ja 6.15 tuli mulle   järgi Tuuli ning läksime kooli juurde, kus olid ka teised. Võtsime peale Agnese ja Rometi ning 6.20 hakkasime sõitma Munalaiu sadamasse. Autos rääkisime alguses juttu, kuid pärast magasime. Munalaiust väljus praam kell 8.30 ja Kihnus olime 9.35. Sadamast läksime kastiautoga laagripaika, mis oli mere ääres ja seetõttu oli seal ka tuuline. Enamus ajast oli vaba aeg ning saime mere ääres käia ja telkides juttu rääkida või midagi mängida. Neljapäeva hommikul kell 10 oli söök ja peale seda kõndisime majaka juurde, kus saime võileibu süüa ja mere ääres istuda ning juttu rääkida. Peale majakat käisime õigeusu kirikus, mis oli väike, kuid huvitav, ja peale seda sai käia poes ning siis läksime laagripaika tagasi. Seal oli õhtul söömine ja peale seda vaba aeg. Reedel käisime Kihnu muuseumis, kus peale ringkäiku sai teha viktoriini ja sain 9/10st. Reede õhtul sõime kihnulaste tehtud toitu (kringlit ja tuulehaugi) ja need maitsesid huvitavalt. Õhtul läks meil praam 7.15 ja 1h ja 15 minuti pärast olime Munalaiu sadamas, kus pidime veidi ootama Tuuli isa, sest praam jõudis varem. Autos magasin ja koju jõudes olin väga väsinud ja haige. Kuid laupäeval olin jälle enegriline ja rõõmus. Üldiselt jäin reisiga rahule ja sain uusi kogemusi. Järgmine kord panen soojemalt riide ja mõtlen rohkem tervisele." 

Romet: "Noh kuidas ikka need pakkimised käivad: otsid koti, riided, süüa (kui tahtsid) ja siis midagi veel mida vaja oli nagu nõud, rätik. Aga mul jäid rätik ja nõud kaasa võtmata. Plaanis oli ärgata 5 ja nagu alati ei kuule äratust ja ärkad 6 ja pead rampsima. Aga ikkagi jõudsin õigeks ajaks koos Rasmusega. Meil oli plaanis jala tulla kooli ette, aga ei oleks jõudnud muidu õigeks ajaks. Sadamasse viisid õpetaja ja kaks lapsevanemat. Mina pidin minema Tuuli isa auto peale. Meie laagri paik oli enamasti metsa sees. Teha oli seal palju, kui olid piisavalt kaval. Vaba aega veetsin enamasti õues ja mõnikord telgis. Me külastasime poodi kui see loeb külastamiseks, veel tuletorni kus oli suur tuul ja siis oli veel Kihnu muuseum. Seltskonnale ei ole midagi erilist vaja öelda . Kihnu on väga vaikne ja loodusrikas. Autosid seal väga ei sõitnud, inimeste lärmi ka ei kuulnud, isegi väga palju inimesi ei näinud. Loodus on väga rikas ka, palju puid, mõned järved, aga enamasti need tavalised asjad. Mingit uut kogemust ei saanud. Laupäeval olin küll päris väsinud. Ei viitsind väga midagi teha. Meeldis terve reis ja minu meelest polnudki seal vaia midagi muuta."

Rasmus: "Hakkasin valmistuma teisipäeval, panin asjad kokku ja koti sisse. Ärkasin kolmapäeva hommikul kell 5. Leppisime Rometiga kokku, et saame kell kuus kokku, aga ta magas sisse ja siis me ei saanudki kell kuus kokku. Sadamasse läksin ma õpetaja Nissaniga. Laagripaik oli täitsa tavaline, lihtsalt tavalisest suurem tuul ja midagi muud ei olnud. Laagripaigas saime minna mere äärde, teha lõket ja niisama vedeleda. Laagripaigas veetsin oma vaba aega Rometi ja Rainiga, mängisime kaarte ja vaatasime niisama ringi.  

Käisime Kihnu poes, Kihnu tuletornis, muuseumis, sadamas ja veel väiksemates kohtades. Meelde jäi mulle tuletorn, kuna seal oli tuuline. Reisiseltskond oli tavaline, midagi ei ole öelda. Kihnu saar on keskmise suurusega, Eestist natuke väiksem. Loodus on seal tavaline, liivane, männine ja mingit võsa oli ka. 

See reis, mis see mulle õpetas... Õpetas tundma uusi Eesti paiku, sellised kus ma pole veel varem käinud. Taastusin reisist magama minnes ja järgmine päev sünnipäevale minnes. Meeldis telkimine ja jalgsi matkamine. Teisiti oleks võinud olla saun, et oleks võinud kauem soojas olla ja oleks vähem võinud leili visata, sest see ei jahutas leili ruumi maha....."

Martti: "Ärkasin kolmapäeva hommikul kell 5.45. Asjad pakkisin kokku teisipäeva õhtul. Sadamasse sain autoga. Laagriplats oli mere ääres ja sellepärast oli seal väga tuuline. Meie platsil oli lõkkekoht ja sai võrkpalli mängida. Vabal ajal olin niisama kas telgis või käisin ringi. Käisime tuletornis, kirikus ja muuseumis. Kihnu saar ei ole kõige suurem saar. Seal on palju mände. Peale reisi olin suht väsinud ja olin ka terve järgmise päeva suht väsinud. Üldiselt oli tore reis, aga kui poleks olnud tuult ja vihma, siis oleks võinud olla terve nädal."

Angela: "Läksime Kihnu kolmapäeval. Mina hakkasin asju pakkima juba esmaspäeval. Pakkisin kokku vajalikud asjad ja kui midagi puudu oli andsin sellest vanematele teada ja nad muretsesid mulle need. Kolmapäeva hommikul pidin ärkama kell 4, et asjad ilusti üle vaadata ja ennast valmis seada. Sadamasse viisid meid minu isa, Tuuli isa ja õp. Evelyn. Sadamasse jõudsime kell 8.15 ja praam läks sadamast välja kell 8.30. Laagripaik oli meil teistest kämpingutest kaugemal ja suhteliselt rannas. Telkimispaigas olid meil ümber puud ja need varjasid meid tuule eest. Kui telkimispaika jõudsime vaatasime algul natuke ringi ja siis jäid osad meist magama. Kolmel päeval külastasime tuletorni, kirikut ja muuseumi. Meie seltskond oli väga tore ja sai palju nalja. Kihnu loodus oli väga ilus ja ilm oli ka normaalne. Õhtul koju jõudes läksin kohe magama ja järgmine päev läksin sõpradega rattaga sõitma. Väga väsitav see reis ei olnud. Mulle meeldis Kihnu reisi juures väga see, et me ise süüa tegime ja ühel õhtul saime ka lõkke ääres olla."

Dagmar: "Minu valmistumine ja asjade kokkupakkimine käis üsna kiiresti, sest ma sain öösel teada, et ma võin Laura juurde minna ja ma pidin järgmiseks päevaks asjad kokku pakkima. Ma võtsin päris palju lühikesi pükse ja särke kaasa, sest arvasin, et tuleb soe ilm ja päike paistab, aga selle suhtes arvasin ma küll valesti. Enne minekut olin ma ainult pool tundi maganu, sest me vaatasime Lauraga öösel filme ja ei maganud üldse. Sadamasse läksime koos Angela ja tema isaga, meiega koos tuli ka Maret ja Mari. Sinna sõites oli üsna halb ilm, tuul oli hästi kõva. Aga see oli hea, et me saime selle kastiautoga sõita, et me ei pidanud jala minema. See telkimiskoht oli normaalne - seal oli kõik olemas, mis vaja: vetsud, köök, saun jne. Telgid saime ka ilusasti üles ning mingeid probleeme ei olnud. Alguses veetsime vaba aega niisama ringi vaatates ja telodes või kiikumas, aga pärast saime endale uued sõbrad ja siis olime vaba aja koos nendega. Seal ei olnud mitte ühtegi korda igav - koguaeg oli midagi teha. Me käisime tuletornis, muuseumis ja kirikus. See kirik oli väike, aga see oli seest nii ilusaks tehtud - igast kullast asjad jne. Me saime isegi küünlad põlema panna ja midagi soovida. Reisiseltskond oli hästi äge. Kõik said ilusti läbi ja mingeid tülisi väga polnud. Loodus oli imeilus: kõik metsad ja puud ja meri - see oli kõik nii naturaalne ja puhas. Tagasi tulles olin päris väsinud. Magasin nii laevas kui ka autos, ning kodus läksin ka kohe magama, aga nädalavahetusel olin puhanud ja tegin teisi huvitavaid asju. Mulle meeldis kõik, eriti meie uued sõbrad kellega me siiamaani räägime. Midagi halba mul pole öelda - väga äge reis oli, parem kui eelmised."

õp Evelyn: "Paar tundi magada...Uups, unustasin sularaha võtta....Kas Kihnus on sularahaautomaati?...Muretsen kas õpilastel on ikka piisavalt õigeid asju kaasas...Grupp skandinaavia pensionäre Kihnu Virve peal, kes vaatavad õpilasi "küll-noorus-on-ilus-aeg" nägudega....Päike hakkab paistma, aga soojem sellest ei hakka...imelik ilm....Makaronide kurnamine - potikaas libiseb käest ja kraanikauss on makarone täis...Tore, et õpilased aitavad nõusid pesta....phewwww.....nii peab 3 päeva teismelistega vastu küll :-)....Kas õp Kadri tuleb ikka?...Kiviaiad, erksad väikesed puitmajad, männid, kadakad, sirelid, toomingad, piibelehed lõhnavad....hmmm....Kümmekond vana memme istuvad maja ees pikkadel pinkidel ja teevad käsitööd...nagu reklaambrožüüri pilt, aga see ongi tegelik elu siin....Jalgrattal noor naine kihnu seelikus ja pakiraamil mõneaastane tüdruk punasetriibuline seelik seljas....Kihnu Põhikooli 9. klass on ühe õpilasega....Mõlgutan mõtteid suvekodust saarel ja tutvun Kihnu poe kallite hindadega...Julgustan kõiki sauna minema...Reklaamin telkide vahel päikeseloojangut "Tulge kõik randa!"....ja leian ennast 20 luike loendamas....Koostan mõttes äriplaani ja arvutan kasumit, et esimene külm öö kuidagiviisi hommikusse saada....Imestan, et keegi ei nuta ega karju "Tahan siit ära"...hoopis naeravad ja ajavad üksteist taga otseses ja kaudses tähenduses....Tüdrukud punuvad võilillepärgi ja kaunistavad juukseid õunapuuõitega...Vahva!....Õhus on elevust uute tutvuste teemal.....Kui väike ja tühine on inimene ja tema jõud looduse vastu - mõtlen tuletorni tipus kõva tuule käes....Vetikaskultuuri ehitamine rannas:  vaatan ja heldin - loovus pole kuhugi kadunud ja kõik õpilased on nii lahedad! .... Teen kirikus kohaliku naisega juttu elust ja kommetest, Kihnu Virvest ja Kihnu Roosist natuke ka....Muuseumipoes on üks asi vingem kui teine - ei suuda otsustada, mida ja kellele?....Lehvitan tuttavatele RVG õpilastele - Eesti on ikka nii väike! ... Tuulehaugiga supp - imehea, saab sooja keresse.  ....Täname rannakämpingu pidajaid.....Tagasisõit  praamil meie + 3 reisijat veel.....Kuum vann, soe voodi ja teadmine, et vahel tuleb ära käia, et jälle millegi võrra rikkamana tagasi tulla sinna kus on kõige parem...KODUS."

13. mai 2017

India restoranis



http://www.magicchefaustralia.com/tandoors.html
Sama värviline nagu oli teemade spekter nähtud etenduses, oli ka meie toit india restoranis Chakra. Ettekandja rääkis meile, et tegemist on Tallinna ainsa ehtsa india restoraniga, mis pakub ainult india toitu. Teised enda menüü koostanud india ja aasia toitudest. Kokkadeks ja omanikuks on indiast pärit inimesed. Palju kasutatakse tandoori ahju, kus elava tule abil küpsetatakse liha kui ka leiba. Samuti kasutatakse india köögis sagedasti fritüüri ja vürtse, mis tagavad soojas kliimas toidu hügieeni. Tavaks on süüa toitu sõrmedega ning leiba kasutatakse kastme sisse kastmiseks. 

Meie proovisime india taimseid ja lihasuupisteid ning kolme erinevat india naan leiba. Vürtsi sai juurde lisada jogurti-mündikastme, rohelise pipra või magus-hapu ploomikastmega. 

Tandooriahjus oli valmistatud kanafilee, lambafilee, kana pakora ja hiidkrevettide pakora. Taimetoiduvaliks olid samosad (täidetud kikerherneste ja kartuliga), paneer (küpsetatud india lehmajuust köögiviljadega), pakorad (hernepüree taignas) ja papadamid (krõpsud tumedast grahamjahust)

Dagmar: "Sellest toidust ei saanud ma kõhtu väga täis. Järgmisel korral võiks kõigil olla oma toit, mis oleks parem."

Elizabeth V.: "Toit oleks võinud küll parem olla, aga sain uue maitseelamuse."

Rain: "Toit oli maitsev."

Tuuli: "Mulle väga ei maitsenud."

Maret: "Toidukoht polnud mulle kuna mulle ei meeldi kibe toit."








Fotojaht: 3. rühma tulemus

Üle pika aja soojema kevadpäeva ära kasutamiseks tegime teatrietenduse algusaja parajaks vanalinnas fotojahiga. Võistkonnal tuli kaardi või telefoni abil üles leida kindlad kohad vanalinnas ning teha selle juures kinnituseks üks foto. Kokku oli 8 kohta. 

Meistrite hoov

Metssea kuju Viru 22

Katariina käik

Tervishoiu muuseum

Püha Peetruse ja Pauluse katedraal (rooma katoliku kirik)

Tulemus 5 kohta 8-st

Fotojaht: 2. rühma tulemus

Üle pika aja soojema kevadpäeva ära kasutamiseks tegime teatrietenduse algusaja parajaks vanalinnas fotojahiga. Võistkonnal tuli kaardi või telefoni abil üles leida kindlad kohad vanalinnas ning teha selle juures kinnituseks üks foto. Kokku oli 8 kohta.

2. rühma  ülesleitud kohad:

Eesti Tervishiumuuseum Lai 30

Meistrite hoov, Vene tänav 6

Restoran Chakra, Bremeni käik 1

Püha Peetruse ja Pauluse katedraal, rooma katoliku kirik. Vene tänav 16

Katariina käik

Raekoja plats 14 - Õpetajate maja ja Eino Baskini mäelstustahvel

Metssea kuju Viru tänav 22 ees
Pildistajaks oli Tuuli.

Tulemus: 7 kohta 8-st. PARIM TULEMUS!

Fotojaht: 1. rühma tulemus

Üle pika aja soojema kevadpäeva ära kasutamiseks tegime teatrietenduse algusaja parajaks vanalinnas fotojahiga. Võistkonnal tuli kaardi või telefoni abil üles leida kindlad kohad vanalinnas ning teha selle juures kinnituseks üks foto. Kokku oli 8 kohta.


Tervishoiumuuseum Lai 30

Püha Peetruse ja Pauluse katedraal (rooma katoliku kirik) Vene tänav  16

India restoran Chakra, Bremeni käik 1


Tulemus: 3 kohta 8-st

Eesti Tervishoiumuuseumis



Teatris nähtud etendus käsitles vaimse tervise aspekte. Meie koolipäev jätkus Tervishoiumuuseumis, kus giid Taavi peatus põhjalikumalt järgmistel teemadel:

* Kuidas tekkis homo sapiens?

* Millest inimene koosneb?

* Milline on meie skelett?

* Miks on tähtis oma rühile, istumisasendile tähelepanu pöörata? Kui palju peaks liikuma? Kuidas raskeid asju tõsta? Mis juhtub kui pidevalt ühel õlal kotti kanda?

* Kuivõrd saame ise oma valitud elustiiliga oma tervist hoida? Nägime tervislikku eluviisiga olnud inimese siseorganeid ja palju suitsetanud, alkoholi tarbinud ning rasvunud inimese südant, maksa, kopsu ja soolestikku. 

* Mida oodatakse lastelt, täiskasvanutelt ja vanuritelt ühiskonnas? 

* Mida tähendavad soorollid? Mis on mehelikkus ja naiselikkus? Kuidas on muutunud ühiskonna surve neid ootusi täita?
* Mis on seksuaalsus? Mis on seksuaalne orientatsioon? Kuidas seda avastatakse? 

* Mis on vastutustundlik seks? Kuidas ennast ja teisi kaitsta?

* Mis on loomulik ja ebaloomulik surm? Mis juhtub inimese kehaga pärast surma?

* Mida tähendab lahkamine? Miks seda vaja on?

* Mida tehakse surnukehaga erinevates kultuurides? Millises suunas on matmistavad minemas?
* Mis on lein ja selle etapid? Kuidas leinast üle saada? 

Ajutine ekspositisioon "Loomulik surm" on muuseumis kuni septembrikuuni. Seepärast peatus giid sellel ka põhjalikumalt. Ta ärgitas noori suhtlema ja koos aega veetma. Kui inimesed on harjunud omavahel rääkima, ka surma teemal, siis suudame seda võtta elu osana ning meid ei jää leina järel piinama kahetsus ja viha, vaid toredad mälestused ja tänutunne. 

12. mai 2017

Teatris

http://www.nuku.ee/et/kentsakas-juhtum-koeraga
Täna käisime Nukuteatris vaatamas Mark Haddoni raamatu "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" järgi tehtud lavastust. 2003. aastal kirjutatud teos on tänaseks välja antud juba 25 riigis ja sellest on saanud menuteos. 

Peategelane, teismeline poiss Christopher Boone käitub üsna sarnaselt nendele kellel diagnoositud autism või Aspergeri sündroom. Tal on raske mõista inimeste näoilmeid, väljendada oma emotsioone sõnadega, tal on kinnisideed teatud teemade suhtes ning käitumuslikud eripärad. Ta keeldub kasutamast üldkasutatavaid tualette, ta läheb endast välja kui teda puudutatakse, ta ei suuda olla väikeses kohas koos teiste inimestega, ta lööb asju puruks vihasena olles, ta oigab ja kõigutab end, talle ei meeldi kollased ega pruunid asjad, ta nõuab et erinev toit taldrikul ei puudtaks üksteist, ta ei naerata. Kui hommikul kooli minnes näeb ta 4 punast autot reas, siis tuleb väga hea päev, kui aga 4 kollast autot, siis keeldub ta terve päev õppimast, sest see on väga halb päev. Samas on tal fenomenaalne (fakti)mälu ja matemaatilised võimed. 

Õp Evelyn; "Minu jaoks tõstatab nii raamat kui etendus palju küsimusi mida endalt küsida. Kuidas mõista ja toetada inimest, kel on hirmud ja kontrolliv käitumine? Kuidas reageerida avalikus kohas kui ootamatult satud olukorda kus nö võõra nimesega ei tundu kõik "korras" olevat? Kas inimeste raskeid otsuseid ja valikuid saab hukka mõista või kritiseerida teadmata, mis selle kõik põhjustas? Kas saab kellegile pidevalt anda muutumata ise sellest järjest tühjemaks? Kust läheb piir eneseületamise ja ületamatu tõkke vahel? Maailma ja inimesi tõesti ei anna sõnadega  hea/halb,, must/ valge kirjeldada. Meie kõigi kirjeldamiseks ja mõistmiseks on vaja väga palju värve, tahtmist kuulata ning mõista ja usaldust rääkida. Etendus oli minu jaoks äärmiselt intensiivne. See, kuidas helid, näitlejate sõna, liikumine ja lavakujundus terviku moodustas ja pidevalt muutus, oli lihtsalt võimas."

Rain: "Christopher pani väikesi detaile tähele. Tal oli hea mälu, kuid ei saanud igapäevastest väljenditest aru. Kui etendus läks pingeliseks, siis muusika oli ka vastav valitud. Etendus oli huvitav."

Maret: "Tal oli maailmast teistsugune arusaam ja tahtis väga teada saada, kes selle koera tappis. Tal oli üks puue. Talle ei meeldinud kohad kus oli palju rahvast. Ta ei teadnud mõndasid asju, mida üldiselt kõik inimesed peaksid teadma. Teatris oli kasutatud valgust. Näiteks pidi ta kõndima mööda punast joont, et kohale jõuda. Kasutati metroo helisid ja rongide tulesid.. Ma ei osanud sellest etendusest midagi oodata. Jäin rahule, aga teatris oleks võinud soojem olla."

Tuuli: "Etendus rääkis vaimse puudega inimese igapäevastest raskustest. Tal oli autism ja ta ei osanud teiste inimestega suhelda ning ta ei saanud teistest väga aru. Prožektoritega  kujundati metroojaam ja valged kuubikud olid toas sahtliteks. Etendus pani pikalt mõtlema."

Elizabeth V.: "See oli ühest autismiga poisist, kelle vanematel polnud temaga kerge, aga leiti lahendusi. Etenduses kasutati projektorit ja seinale tehti näiteks autotee. Üks näitleja oli mikrolaineahi. Matemaatikatöö ajal tulid kõik tehted taha seina peale. "

Mari: "See rääkis ühe poisi raskest elust. Ta oli teistsugune oma haiguse tõttu."

Dagmar: "Christopher tahtis head teha, aga sellest tulid suured probleemid ja tülid."

Kristel: "See etendus rääkis elust. Poisil oli mingisugune puue ja seepärast ta saigi asjadest teistmoodi aru. Etendus oli põnev."







11. mai 2017

Osalesime 11. heategevusjooksul


MTÜ Tallinnmeeting poolt korraldatav esimene heategevusjooks  leidis aset 17. mail 2006. aastal 500 õpilase osavõtuga. Eelmisel aastal osales juba üle 8000 õpilase. Sel aastal toimus teatejooks 25 erinevas Eesti paigas, Rapla RÜG staadionil kaasaarvatud. 7. klassi koosseisus jooksid Laura-Liisa, Dagmar, Mari, Maret, Artjom, Andre, Martti ja Rasmus. Agnes ja Angela jooksid 8. klassi nimekirjas. Kõik õpilased said maiustada sponsoriks olnud Mesikäpa vahvleid ja küpsiseid ning koju viia kollase T-särgi, mis jääb üritust edasi reklaamima.   
Teatejooks on noorte ja laste heategevusüritus, mille eesmärk on toetada õnnetuse või haiguse läbi liikumisvõime kaotanud laste ravi. Annetused lähevad Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele, kus liikumisvõime kaotanud lapsi ravitakse. Annetamiseks on kaks moodust: helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande MTÜ Tallinnmeeting heategevuskontole Danske Bank pangas EE603300332077210009. Nii heategevustelefon kui -konto on avatud aasta ringi.
Tore oli näha jooksurõõmu, kaasa elada, väga külmale ilmale vaatamata. Järgmise korrani!
õp Evelyn

10. mai 2017

Loovtööd

Põhikoolis tuleb kõikidel õpilastel teha loovtöö. 7. klassist otsustasid sel aastal loovtöö ära kaitsta 3 õpilast: Agnes, Kristel ja Elizabeth T. Täna kogunesime aulasse, et lisaks 8. klassi õpilastele ka enda klassi õpilaste töödega tutvuda. Tüdrukud olid palju vaeva näinud ja ka kaitsmise kenasti ette valmistanud. Kuulajate küsimustele osati hästi vastata. Tööd olid omanäolised ja huvitavad.

Elizabeth korraldas tädi juures pärimuspäeva kus rääkis kohaletulnutele munadepühadest, mängis pilli, õpetas tantse ja toimus munadejaht. Kohale tuli palju inimesi ja keegi ei pidanud pettuma - üritus oli väga hästi organiseeritud. 

Kristel ja Agnes valmistasid butafoorseid esemeid. Las fotod räägivad iseenda eest.








Ülejäänud õpilastele lennukaid ideid ja püsivust oma loovtöödega. 

3. mai 2017

Kooli aastapäev

Angela: "Oli väga tore päev. Rongkäik oli lõbus. Videode filmimine läks oodatust paremini ja neid oli tore vaadata. Aktus oli natuke lärmakas,  kuid siiski saadi hakkama. Loodan, et järgmise aasta jõulupeo korraldamine on veel ägedam."

Karl Martin: "Käisime terve kooliga rongkäigul. Käisime Kehtna KHK, Rodnas OÜ, Kehtna Mõisa OÜ, mõisa ja lasteaia juures. See rongkäik oli igav, sest 5. klass tegi rumalusi ja lollitas."

Elizabeth V.: "Mulle meeldis, sest see oli teistsugusem kui eelnevatel aastatel. Meie klass sai korraldamisega hästi hakkama ja üldiselt arusaamatusi ei olnud. Läks hästi."

Rasmus: "Läksin eile kooliga Kehtna peale kõndima. Pärast seda tuli aktus, siis töötoad ja kõik."

Artjom: "Käisime Kehtna vahel, vana MTK juures, siis läksime Rodnase ja mõisa juurde ja tagasi kooli."

Romet: "Seda sööki ei osanud oodata, Enamik videosid oli head."

Tuuli: "Meie pidime kooli sünnipäeva korraldama. Mina juhatasin koos Rainiga ühte töötuba, mille teemaks oli ekskursioonid ja väljasõidud. Lootsin, et oleks huvitavam olnud, aga meie grupp ei teinud kaasa. Rongkäik oli tore. Lõunasöök oli hea, aga olin üllatunud, et meile anti kirsi-rummijäätist."

Laura-Liisa: "Oli väga äge päev kuna meie pidime kooli sünnipäeva korraldama. Siis jagati teised õpilased erinevatesse gruppidesse ja meie pidime neid juhendama. Saime sellega kuidagimoodi hakkama. Meie grupi teemaks oli tervislik toit. Me tegime selleteemalise video."


28. aprill 2017

Teadusfestivalil

https://eventoloco.com
Elizabeth T.: "Täna käisime Tallinnas teadusfestivalil. Seal toimusid erinevad etendused, olid väljas firmad ja asutused oma laudadega ning 1. korrusel olid õpilaste tehtud plakatid kus oli väga palju erinevaid teemasid. Siis läksime restorani Toit's. Mulle see päev meeldis, kuid bussis oli veidi kitsas."

Agnes: "Seal oli väga tore olla. Me käisime ringi ja tegime ülesandeid. Mina ja Katrin panime kokku moepuslet. Moepuslest tehakse riideid, kleite, pluuse, seelikuid ja kõike muud, mida aga ise tahad. Me panime ka õhupallidest kokku kuubi ja kolmnurga. Käisime söömas. Meil oli väga palju süüa. Mina jäin Tallinnasse."

Rain: "Me läksime pärast 1. tundi bussiga otse Tallinnasse. Jõudes lauluväljaku juurde, läksime näitustekeskusesse sisse. Majas oli palju õpilaste projekte ja õpetajate väljapanekuid. Ühes kohas sai teha õhupallidest kujundeid ja mina tegin neid koos Markuse ja Maretiga. Pärast seda läksime sööma."

Maret: "Sõitsime välja kohe pärast 1. tundi. Sõitsime Tallinnasse. Seal olid erinevad stendid ja asjad. Ülemisel korrusel sai erinevaid asju katsetada. Seal olid ka erinevad etendused. Õues oli samuti üks telk kus näidati motikaid ja robeteid. Ülemisel korrusel sai teha õhupallidest asju, mille eest anti ka auhindu. Mulle see päev meeldis ja oli äge."

23. aprill 2017

Sauvo sõpruskoolil külas

18.-20. aprillini viibisid Kehtna Põhikooli 25 õpilast ja 5 õpetajat Soomes. 

Maret: "Meil oli võimalus minna Soome külastama meie kooli sõpruskooli Sauvos. Alguses ma natuke kartsin laevasõitu kuna ma pole eriti laevaga sõitnud, ainult mõned korrad aastaid tagasi. Minnes oli laevas nii mõnus. Kõigepealt läksime rootsi lauaga restorani hommikust sööma. Olime Kehtnas juba 5.15 hommikul sõitma hakanud. Hommikusöögil sai teha endale erinevaid võileibu, süüa puuviljasalatit või siis hommikusöögihelbeid. Pärast söömist vaatasime laevas ringi, käisime välitekil ja poes. Õues oli väga äge, aga ka väga tugev tuul. Soome jõudes sõitsime esmalt Turu linna. Pärast Turu kesklinnas jalutamist sõitsime Sauvo kuultuurimajja ja panime oma magamisasjad paika. Ega me sellel päeval enam midagi rohkemat teha jõudnud, sest pärast 21.00 me õue enam minna ei võinud. Muidugi jõudsime tutvuda ka õpilastega, kelle tundidesse me järgmisel päeval läksime. Meie grupis oli 2 soomlast Verona ja Karlo. 

Kolmapäeval tegime tööõpetuse telefonihoidjat ning pärast seda läksime kolme erinevasse õppetundi - bioloogia, matemaatika ja inimeseõpetus. Õhtul kultuurimajas mõtlesime, mida teha järgmisel päeval saalis esinedes. Esimene öö oli väga külm, teine juba õnneks soojem. Kolmanda päeva hommikul esinesid soomalsed ühe osaga eeposest "Kalevala". Meie alguses laulsime "Eestlane olen ja eestlaseks jään" laulu ning pärast seda tantsisime "Parmupillihulluse" taustal. Lõpuks ütles iga õpilane ühe lause, mis talle selle reisi juures meeldinud oli. Siis külastasime kohalikku kirikut ja raamatukogu. Oligi aeg võõrustajaid tänada ja tagasiteele asuda. Meil jäi aega ka Helsingis ringi jalutada. Mina läksin koos Ingel Iirisega tagasi sadamasse kuna tal oli jalg valus ja õpetaja küsis, et kas keegi on nõus talle seltsiks jääma. Me käisime ühes poes ja siis saimegi Angela ja Agnesega sadamas kokku. Tagasisõit oli jube, sest tuul oli nii tugev ja seetõttu ka suured lained ning laev raputas korralikult. Väga paljudes Kehtna grupist oli süda paha. Ka minul oli paha olla, aga teised käisid õues ja ütlesid, et sellest hakkas parem olla. Ma siis otsustasin ka minna ja hakkaski parem. Tagasi Kehtnasse jõudsime hilja ning tuli ruttu magama minna, et reedeseks koolipäevaks end välja puhata."

Elizabeth V.: "Soome reis oli huvitavam kui ma arvata oskasin. Söök oli hea, seltskond tore, aktiivne ja positiivne. Maastik Soomes oli huvitav, koolimaja ilus ja kooli kodukord teistsugusem ja leebem kui Eestis. Ilmaga meil vedas, oli soe ja päiksepaisteline. Sai teada ja näha palju uut ja huvitavat Soomemaa kohta, mida ennem ei teadnud. Nende koolis pole aulat ega aktuseid (õpetajale lilli ei viida), õpilased lähevad kooli augusti keskel ning koolis käiakse dressidega. Käisime koolis ka  kolmes tunnis. Minul, Agnesel ja Laura-Liisal oli kolm ajalugu, kahes neist vaatasime ajaloolist filmi ja ühes rääkisime sõdadest. Veel käisime saunas, ujumas ja osadega püüdsime ka kala. Viimasel päeval esinesid meile soomlased ja meie neile - ühe laulu, tantsuga ja kõik andsid ühe lausega  ka tagasisidet. Jäin reisiga väga rahule ja ootan järgmist aastat, et saaks soomlastele ka meie kooli jne näidata."

Laura-Liisa: "Niisiis läksime me 18. aprillil Soome. Sinna saamine algas bussisõiduga Tallinna, sealt edasi läksime Tallinki laevale Megastar, kus meid ootas rootsi laud. Sõime kõhud head ja paremat täis ja peale seda sisustasime oma aega laeva poodides ringi vaadates ja laste mängutoas hängides. Helsinki jõudes ootas meid ees kolmetunnine bussisõit Turu linna. Igav meil sõites ei hakanud, sest sai palju nalja ja seltskond oli hea. Kohale jõudes käisime linna vaatamisväärsusi vaatamas. Peale seda sõitsime me sihtpunkti Sauvosse kus meid võtsid vastu õpetajad ja me saime endale ööbimiskoha. Edasi läksime õpilastega tutvuma ja tegime nendega erinevaid tegevusi ja  oli väga lõbus. Õhtu lõpus jaotati meid koos Soome õpilastega erinevatesse gruppidesse ja need õpilased pidid meid järgmistel päevadel juhendama ja aitama. Peale seda läksime me oma ööbimispaika ja seal sai palju nalja, sest 8.klassi poisid korraldasid meile disko, kui seda nii võib nimetada. Järgmisel päeval ärkasime varakult ja läksime Soome õpilastega ühte tundi. Tundidega meil kahjuks ei vedanud, sest meil oli kolm ajalugu ja me vaatasime iga tunni ajal filmi. Tundidest jäi meelde see, et õpetajad olid väga sõbralikud ja tunni kord oli väga hea. Meie grupliikmed olid väga sõbralikud ja me saime nendega hästi läbi. Õhtupoole käisime me Sauvo kooli õpetajate ja õpilastega aega veetmas. Käisime saunas, söömas ja erinevaid mänge mängimas. Viimasel päeval esinesime me soomlastele oma eelmisel ööl välja mõeldud etteastega. Tundus, et tantsu osa läks soomlastele peale. Peale esinemist läksime vaatama Sauvo kohaliku raamatukogu ja kirikut. Ja varsti oligi aeg hakata koju minema. Andsime oma toredatele grupiliikmetele eesti kommi ja saime vastu kallistusi ja sõnu, et nad ei jõua ära oodata, millal nad meid jälle näevad ning nad lubasid järgmisel aastal kindlasti meile külla tulla. Siis sõitsime jälle  Helsinkisse tagasi, vaatasime seal ringi ning läksime laevale. Sõime jälle, aga kuna merel oli väike torm ja kõigil oli paha, siis enamuse ajast veetsid kõik laeva põrandal surnut mängides ja õues värsket õhku hingates. Eestisse jõudes sõitsime koju tagasi.
Kokkuvõtteks oli Soomes-käik  väga lahe. Kui on võimalust, siis läheksin kindlasti uuesti. 

Aitäh Sauvo koolile, tänu kellele see värk üldse toimus, meie õpetajatele, kes meid välja pidid kannatama, bussijuhile, kes meid sõidutas ja meie kõva ja möödalaulvat lauluhäält pidi kuulama ja 8. klassi poistele, kes olid lihtsalt lahedad, mängisid lolli ja tegid tuju heaks."

Õp Evelyn: "See iseenesest lühike kolmepäevane reis pakkus rohkem muljeid, kui oleks osanud eeldada ning koju jõudes oli selline tunne nagu oleks justkui mitu nädalat ära olnud. Kõige rohkem jäävad mulle sellest reisist meelde õpilased, kes julgesid ja tahtsid olla vahetud, naljaviskavad, sõbralikud, enamasti teistega arvestavad ja kultuursed. Igal ühel olid omad väikesed ja suuremad eneseületamised ja tegi rõõmu näha, kuidas iga uus kogetud asi lisas enesekindlust.
Paela punumise töötuba

Mind üllatasid bussiaknast avanenud maastikud ja tunnelid teel Helsinkist Turkusse. Ka esimesel õhtul tehtud jalutuskäik kalju otsa ja sealt avanenud vaated olid meeldejäävad. Koos Kin-palli mängida oli lõbus. Teisel päeval meeldis mulle bussisõit järve äärde. Väga üllatunud olin nähes õpilaste julgust pärast sauna kohalikku järve hüpata või lausa seal ujuda. Ületasin enda arvates kindlasti ennastki otsusega +5-kraadilisse vette minna. Vaatamisväärsustest kõnetas mind kõige rohkem Sauvo kirik. Selliseid seinamaale pole varem õnnestunud näha. Sauvo kool jättis väga hea mulje, eriti algklasside pool, aga  sealsete õpetajatega suheldes said ilmsiks ka mõned nende murekohad. Neilt võiks õppida positiivset suhtumist iga ilmaga õues olemiseks, sallivust, probleemidest rahulikult rääkimist. Silma hakkas, kuidas  osa õpilasi käib rollerite ja ATV-dega koolis, samuti väga vaba riietumisstiil, mis paraku kohati ka väga lohaka mulje jättis. Mulle meeldis, et kool pöörab palju tähelepanu tervislikule toitumisele ega paku lõunasöögiks magustoitu, samuti oli sealne kraanivesi väga hea kvaliteediga. Lõppkokkuvõtteks  saab kindlasti öelda, et oli huvitav ja kasulik reis ning tore, et ka nalja sai tõesti palju!"

Dagmar: "Ma arvan, et meie Sauvo-trip oli eluäge. Kõik need tegevused, mis nad meilvälja mõtlesid, olid nii lahedad. Nägime kohti, mida me polnud kunagi enne näinud ja see kõik oli nii huvitav. Need kirikud kus me käisime olid nii omamoodi huvitavad ja ilusad. Oleme ausad, kõige- kõige ilusam selle reisi juures oli ikkagi loodus.  Seda ei saa millegagi üle trumbata. Need mäed ja kivid....mul lihtsalt ei ole sõnu. Saunas oli äge, sest pärast sai vette minna ja mina olin esimene kes meie seast läks, ega see ei olnudki nii külm. Ainsad sõnad, mis ma öelda veel saan on tänud lihtsalt aitäh meie koolile selle võimaluse eest ja aitäh Sauvo koolile, et nad meid kutsusid. AITÄH AITÄH AITÄH eluäge oli palju nalja sai ning uusi sõpru sai."

Agnes: "Teisipäeva hommikul kell 5.15 oli kooli eest väljasõit. Sõitsime bussiga Tallinnasse. Siis läksime Megastariga Soome. Laeva peal sõime hommikust ja käisime poodides. Helsingisse jõudes läksime bussi peale ja sõitsime Turu linna. Käisime kirikus ja niisama linna vaatamas. Bussist välja vaadates nägime ilusat Soome loodust. Sauva kooli jõudes pakkisime oma asjad lahti ja nautisime oma vaba aega. Hiljem tutvusime Sauvo kooli õpilastega. Käisime matkamas ja jalgpalli mängimas. Õhtul oli meil söömine. Enne kooli tundidesse minemist käisime söömas. Toit oli nii hea. Kolm esimest tundi tegime telefoni aluseid ja kolm järgmist tundi olid ajalootunnid. Peale tunde oli meil vaba aeg, siis käisime ka poes. Õhtul käisime saunas ja meile korraldati võistlusi. Kui me oma ööbimiskohta jõudsime, hakkasime välja mõtlema järgmise päeva esinemist. Selleks läks aega ainult 45 minutit. Siis oli öörahu ja me jäime magama. Hommikul kell 7 läksin Ragne, Kersti, Elizabethi, Dagmari ja Angelaga jalutama. Tagasi jõudnuna pakkisime asjad kokku ja läksime hommikust sööma. Pärast seda oli kontsert kus pidime ka meie esinema. Peale kontserti käisime raamatukogus ja kirikus, sõime lõunat ja jätsime soomlastega hüvasti. Helsingis käisid teised jalutamas. Mina ja Angela ootasime teisi sadamas, kuna ma väänasin jala ära ja ei saanud eriti kõndida. Tagasi sõitsime Stariga. Merel oli torm ja sellest suured lained, paljudel oli paha olla. Eestisse jõudes rääkisime bussis mis meile Soomes olles meeldis. Koju jõudsin kell 23.00. mulle väga meeldis Soomes ja sain omale uusi tutvusi."

Angela: "Sauvo reis oli üliäge. Käisin esimest korda Soomes ja tutvusin paljude uute asjadega. Mulle meeldis meie seltskonnaga reisida, sest kõigiga oli tore ja sai palju nalja. Kõige rohkem meeldis mulle käia saunas ja külmas järvevees. Bussiga sõit oli pikk, kuid lõbus. Eriti toredad olid meie reisil 8.klassi poisid, kes said endale palju uusi sõpru, suhtlesid palju ja korraldasid meile ühel õhtul showd. Tahaksin sellist reisi veel kunagi korrata."

Elizabeth T.: "Teisipäeva hommikul oli väljasõit 5.15 hommikul. Sõitsime bussiga sadamasse ning läksime jala laevale kus saime süüa. Soome jõudes läksime me Turu linna, mis on Soome vanim linn. Seal käisime kirikus ja jalutasime linnapeal. Sauvosse jõudes panime asjad ööbimispaika ning kogunesime kooli juurde kus loeti nimed ette ja vaadati kas kõik on kohal. Sealt edasi suundusime matkale kus me ronisime ühe mäe otsa, laulsime ning tegime ühispildi. Õhtul koolis saime teada kellega me koos tundidesse lähme. Tagasi ööbimispaika jõudes sättisime end magama ning enne öörahu toimus väike disko. Järgmisel hommikul läksime kaheksaks kooli hommikust sööma, pärast seda tegime kolm tundi telefonihoidjat. Siis oli lõuna ning me läksime tundidesse tagasi. Esimene tund oli bioloogia kus me vaatasime filmi. Teine tund oli matemaatika kuid kuna neil oli tulemas reedel eksam, siis olime arvutis ja tegime seal matemaatika ülesandeid. Me üritasime sealsele õpetajale selgeks teha mis asi on pranglimine. Viimane tund oli inimeseõpetus ja seal nad rääkisid narkootikumidest. Siis oli meil kaks tundi vaba aega ja me käisime poes ning pärast sõitsime ühe järve äärde kus mängisime mänge, käisime saunas ning sõime õhtust. Tagasi rahvamajja jõudes istusime maha ja arutasime mida teha järgmine päev esinemisel. Otsustasime laulda laulu "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning mina pidin seda saatma klaveril. Teiseks tegime me tantsu Parmupilli hulluse järgi. Viimase päeva hommikul pärast hommikusööki oli väike kontsert kus nende 9. klassi bänd esitas kaks laulu ja 4. klassi õpilased katkendi "Kalevalast". Siis oli meie väike etteaste ja me ütlesime kõik mingi lause mis meile seda Soome-reisi meenutama jääb ja tänasime meie võõrustajaid. Edasi läksime me Sauvo kirikusse ja raamatukokku kus meile räägiti nende hoonete ajaloost. Siis pakkisime oma asjad ja sõitsime Helsingisse. Seal me jalutasime linnapeal ja saime vaba aega, et poes käia. Me käisime ka valges kirikus. Kuna me olime valesti läinud siis me pidime kolm kilomeetrit tagasi kõndima kuid väsimusest hoolimata olid kõik vägagi rõõmsad."

Mari: "Käisime meie sõpruskoolil Sauvos külas. Hommikul pidi väga vara ärkama kuna kl 5.15 oli väljasõit. Sadamasse jõudes tulime bussilt maha ja läksime laeva ning seal kohe hommikust sööma. Me saime süüa rootsi lauas kus oli suur valik ja sai ise valida, mida süüa. Siis saime laevas ringi vaadata ja välistekil käia. Soomes sõitsime vanimasse linna - Turku. Seal saime kirikuid külastada ja linna peal jalutada. Edasi sõitsime Sauvo kultuurimajja ja saime oma asjad paika panna. Me käisime õhtul ka koolist läbi, et teada saada kuhu tundi me järgmisel päeval läheme. Me saime kahe soome õpilasega tuttavaks - Verona ja Karlo. Õhtupoole saime koos soomlastega jalgpalli mängima minna ja ühe suure mäe otsa ronida.

Kolmapäeval tegime endale telefonihoidjad ning pärast saime kolme tundi külastada - bioloogia, matemaatika ja inimeseõpetus. Teiste tunde oli tore jälgida. Saime ka mängida võrkpalli tavalise kummipalliga kuna nemad ei mängi võrkpalli, seega polnud neil ka õiget palli anda. Õhtul hakkasime arutama, et millega järgmisel päeval esineda. Me valisime välja ühe laulu ja ühe tantsu.

Neljapäeva hommikul läksime kõigepealt kooli ja saime seal putru süüa. Pärast seda läksime algklasside majja kus toimus esinemine. Kõigepealt esinesid soomlased ühe laulu ja näidendiga. Siis oligi meie kord. Meie esinemine läks väga hästi võrreldes sellega, mis me proovis tegime. Enne äraminekut saime veel süüa ja soomlastele head-aega öelda. Tänutäheks andsime eesti kommi. Tagasi sõites saime veel Helsingis ringi vaadata ja siis oli aeg sadamasse minna. Sadamasse minnes eksisime ära, aga küsisime kohalike käest ja jõudsime õigeks ajaks sadamasse. Laevas saime jälle rootsi lauas süüa. Õhtusöögil oli veel suurem valik. Kahjuks olid tagasiteel suured lained ja mul hakkas paha. Koju jõudsime alles 23.00. Üldiselt oli Soome-reis väga tore kuna sai ka lõbutseda. Mulle meeldis kõige rohkem kin-balli mängida."